DEXDOMITOR INJ.10ML N1/ 1210431
Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks!
Toote hind on nähtav vaid
sisselogitud loomaarstidele
| Aktiivne toimeaine | |
| Ravimivorm | |
| Näidustus | |
| Liigid | |
| Säilitamine | |
| Pakendi kogus | |
| Tootja | |
| ATC |
Ülevaade
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
DEXDOMITOR 0,5 mg/ml süstelahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Toimeaine: üks milliliiter sisaldab 0,5 mg deksmedetomidiinvesinikkloriidi,
mis vastab 0,42 mg deksmedetomidiinile.
Abiained: Metüülparahüdroksübensoaat (E 218) 1,6 mg/ml
Propüülparahüdroksübensoaat (E 216) 0,2 mg/ml
Abiainete täielik loetelu on esitatud punktis 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus
Selge, värvitu lahus
4. KLIINILISED ANDMED
4.1. Loomaliigid
Koer ja kass.
4.2. Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid
Sedatsiooni ja analgeesiat vajavad mitteinvasiivsed, kergelt või mõõdukalt valulikud ja liikumatut
asendit nõudvad protseduurid ja uuringud koertel ja kassidel.
Sügav sedatsioon ja analgeesia meditsiinilisteks või väiksemateks kirurgilisteks protseduurideks
koertel, kasutatakse koos butorfanooliga.
Üldanesteesia sissejuhatamisele ja säilitamisele eelnev premedikatsioon koertel ja kassidel.
4.3. Vastunäidustused
Mitte kasutada südame-veresoonkonna häiretega loomadel.
Mitte kasutada raske süsteemse haigusega või raskes seisundis loomadel.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
4.4. Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Deksmedetomidiini manustamist alla 16-nädalastele kutsikatele ja alla 12-nädalastele kassipoegadele
ei ole uuritud.
Deksmedetomidiini ohutus isasloomadele, keda plaanitakse kasutada paaritamiseks, ei ole tõestatud.
Kassidel võib sedatsiooni ajal tekkida silma sarvkesta tuhmumine. Silmi tuleb kaitsta sobiva
lubrikandiga.
4.5. Erihoiatused
Erihoiatused kasutamisel loomadel
Ravimit saanud loomad tuleb hoida soojas ja püsival temperatuuril nii protseduuride vältel kui ka
toibumise ajal.
Soovitatav on loomi 12 tundi enne Dexdomitori manustamist mitte sööta. Vett võib anda.
Pärast ravimi kasutamist ei tohi loomale vett ega toitu anda enne, kui ta on võimeline neelama.
Looma silmade kaitseks tuleks kasutada sobivat lubrikanti.
Eakatel loomadel kasutada ettevaatlikult.
Närvilistele, erutunud või agressiivsetele loomadele tuleks anda võimalus enne ravimi manustamist
rahuneda.
Südametööd ja hingamist tuleks regulaarselt ja sageli kontrollida. Pulssoksümeeteria on adekvaatseks
jälgimiseks kasulik, kuigi mitte hädavajalik. Kui kassidel kasutatakse narkoosi esilekutsumiseks
järjestikku deksmedetomidiini ja ketamiini, peaks võimaliku hingamisdepressiooni või apnoe puhuks
olema käepärast manuaalse ventilatsiooni varustus. Kui täheldatakse või kahtlustatakse hüpokseemiat,
peaks lisaks olema tagatud hapniku kiire kättesaadavus.
Haigetel ja kurnatud kassidel ja koertel tuleks deksmedetomidiini kasutada üldanesteesia
premedikatsiooniks ainult pärast riski-kasu suhte hindamist.
Kui koertel ja kassidel kasutatakse premedikatsioonina deksmedetomidiini, vähendab see olulisel
määral anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust. Tähelepanu tuleks pöörata intravenoosse
induktsioonravimi manustamisaegsetele toimetele. Väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate
lenduvate anesteetikumide vajadus.
Antud veterinaarravimit loomadele manustava isiku poolt rakendatavad spetsiaalsed
ettevaatusabinõud
Juhul kui ravimit kogemata sisse võtate või endale süstite, pöörduge viivitamatult arsti poole ning
näidake arstile pakendi infolehte. ÄRGE JUHTIGE AUTOT, kuna tekkida võib sedatsioon ning
muutused vererõhus.
Vältige ravimi kokkupuudet naha, silmade ja limaskestadega; soovitatav on kasutada kaitsekindaid.
Kui ravim satub nahale või limaskestadele, peske nahka viivitamatult suure hulga veega ning
eemaldage saastunud riided, mis on otseses kontaktis nahaga. Silma sattumisel loputage silma rohke
puhta veega. Kui tekivad vaevused, pöörduge arsti poole.
Kui preparaati käitleb rase naine, tuleb enesesüstimise vastu tarvitada erimeetmeid, kuna süsteemsel
manustamisel võivad tekkida emaka kontraktsioonid ning loote vererõhu alanemine.
Soovitused arstidele: Dexdomitor on α2-adrenoretseptori agonist. Pärast imendumist võivad tekkida
järgmised sümptomid: doosist sõltuv sedatsioon, hingamise depressioon, bradükardia, hüpotensioon,
suukuivus ja hüperglükeemia. Teatatud on ka ventrikulaarsetest rütmihäiretest. Respiratoorseid ja
hemodünaamilisi sümptomeid tuleb ravida sümptomaatiliselt. Väikeloomadel kasutamiseks
heakskiidetud spetsiifilist α2-retseptori agonisti atipamesooli on inimesel deksmedetomidiini toime
kõrvaldamiseks kasutatud ainult eksperimentaalselt.
Inimesed, kes on ülitundlikud deksmedetomidiinile või ükskõik millisele abiainele, peaksid olema
ettevaatlikud veterinaarpreparaadiga töötamisel.
4.6. Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)
Oma α2- adrenergilise toime tõttu põhjustab deksmedetomidiin südame löögisageduse ja
kehatemperatuuri langust.
Mõnedel koertel ja kassidel võib väheneda hingamissagedus. Harva on teatatud kopsuturse juhtudest.
Vererõhk algul tõuseb, seejärel aga langeb normaalsele tasemele või alla selle.Vaatamata arteriaalse
vere normaalsele hapnikuga varustatusele võivad limaskestad olla kahvatud ja/või sinakad perifeerse
vasokonstriktsiooni ja venoosse vere desaturatsiooni tõttu.
5–10 minutit pärast süstimist võib loom oksendada. Mõned kassid ja koerad võivad oksendada ka
toibumise ajal.
Sedatsiooni ajal võivad tekkida lihasvärinad.
Sedatsiooni ajal võib silma sarvkest tuhmuda (vt ka lõik 4.5).
Deksmedetomidiini ja ketamiini järjestikku kasutamisel 10-minutilise intervalliga võivad kassidel
vahetevahel tekkida atrioventrikulaarne blokaad või ekstrasüstoolia. Oodatavad muutused hingamises
on bradüpnoe, katkendlik hingamisrütm, hüpoventilatsioon ja apnoe. Kliinilistes katsetes tekkis sageli
hüpokseemia, eriti deksmedetomidiin-ketamiin-anesteesia esimese 15 minuti jooksul. Selle
kombinatsiooni puhul on täheldatud ka oksendamist, hüpotermiat ja närvilisust.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel võivad koertel tekkida bradüpnoe, tahhüpnoe,
ebaregulaarne hingamisrütm (20–30 sek vältav apnoe, millele järgneb mitu kiiret hingetõmmet),
hüpokseemia, lihastõmblused või -värinad või jalgadega sõudmine, erutus, hüpersalivatsioon, iiveldus,
oksendamine, urineerimine, naha erüteem, järsk ärkamine või pikenenud sedatsioon. Täheldatud on
bradü- ja tahhüarütmiaid. Nende hulka võivad kuuluda tugev siinusbradükardia, esimese ja teise astme
atrioventrikulaarne blokaad, siinussõlmest lähtuvate impulsside seiskumine või katkemine, samuti
atriaalsed, supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed enneaegsed kompleksid.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks koertel, võib see tekitada bradüpnoed,
tahhüpnoed või oksendamist. Teatatud on bradü- ja tahhüarütmiate, sh raskekujulise
siinusbradükardia, I ja II astme AV blokaadi ja siinussõlme blokaadi tekkest. Harvadel juhtudel on
täheldatud varajasi supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid komplekse, siinussõlme seiskust ning III
astme AV blokaadi.
Kui deksmedetomidiini kasutatakse premedikatsiooniks kassidel, võib see tekitada oksendamist,
öökimist, limaskestade kahvatust ja madalat kehatemperatuuri. Intramuskulaarne manustamine doosis
40 mcg/kg (millele järgnes ketamiini või propofooli kasutamine) põhjustas sageli siinusbradükardia ja
siinusarütmia, mõnikord I astme atrioventrikulaarse bloki ja harva varajase supraventrikulaarse
depolarisatsiooni, atriaalse bigemiinia, siinussõlme seiskuse, II astme atrioventrikulaarblokaadi või
vahelööke.
4.7. Kasutamine tiinuse või laktatsiooni perioodil
Deksmedetomidiini ohutus tiinuse ja laktatsiooni ajal ei ole piisavalt tõestatud. Seetõttu ei ole
soovitatav kasutada preparaati tiinuse ega laktatsiooni ajal.
4.8. Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed
Teised kesknärvisüsteemi depressandid tugevdavad deksmedetomidiini toimet, mistõttu tuleb annust
vastavalt kohandada. Antikolinergilisi aineid tuleks koos deksmedetomidiiniga kasutada ettevaatlikult.
Atipamesooli manustamisel pärast deksmedetomidiini pöörduvad viimase toimed kiiresti ning
toibumise aeg lüheneb. Tavaliselt on koerad ja kassid 15 minuti möödudes ärkvel ja suudavad püsti
seista. Kassid: pärast deksmedetomidiini manustamist lihasesisesi annuses 40 mikrogrammi/kg
kehamassi kohta koos ketamiiniga 5 mg/kg kehamassi kohta suurenes deksmedetomidiini maksimaalne kontsentratsioon kaks korda, kuid Tmax ei muutunud. Deksmedetomidiini poolväärtusaeg
suurenes 1,6 tunnini ja üldekspositsioon (AUC) suurenes 50%.
Ketamiini manustamisel annuses 10 mg/kg koos deksmedetomidiiniga annuses 40 mikrogrammi/kg
võib tekkida tahhükardia.
Informatsiooni kõrvaltoimete kohta vt lõik 4.6, Kõrvaltoimed.
Andmed veterinaarravimi ohutuse kohta loomaliigiti, üleannustamise korral vt lõik 4.10,
Üleannustamine.
4.9. Annustamine ja manustamisviis
Ettenähtud manustamisviis:
- Koerad: intravenoosselt või intramuskulaarselt
- Kassid: intramuskulaarselt
Preparaat ei ole mõeldud korduvaks süstimiseks.
Dexdomitori, butorfanooli ja /või ketamiini võib samas süstlas kokku segada, sest neid on kirjeldatud
kui farmatseutiliselt kokkusobivaid.
Annustamine: soovitatav on kasutada järgmisi annuseid:
KOERAD:
Deksmedetomidiini annused lähtuvad kehapindalast.
Intravenoosselt: kuni 375 mikrogrammi ruutmeetri kehapinna kohta
Intramuskulaarselt: kuni 500 mikrogrammi ruutmeetri kehapinna kohta
Sügava sedatsiooni ja analgeesia saavutamiseks koos butorfanooliga (0,1 mg/kg) manustamisel on
deksmedetomidiini lihasesisene annus 300 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta.
Deksmedetomidiini premedikatsiooni annus on 125–375 mikrogrammi/ruutmeetri kehapindala kohta,
mida manustatakse 20 minutit enne anesteesiat vajavate protseduuride sissejuhatamist. Annust valides
tuleb lähtuda operatsioonist, protseduuri pikkusest ja looma temperamendist.
Deksmedetomidiini ja butorfanooli koos kasutamisel saavutatakse sedatsioon ja analgeesia hiljemalt
15 minuti pärast. Maksimaalne sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 30 minuti jooksul pärast
manustamist. Manustamisjärgne sedatsioon kestab vähemalt 120 minutit ja analgeesia vähemalt
90 minutit. Loom toibub ise kolme tunni jooksul.
Premedikatsioon deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi
kogust ja väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus.
Kliinilistes uuringutes vähenes propofooli ja tiopentaali vajadus vastavalt 30% ja 60%. Kõiki
anesteesia sissejuhatamisel ja säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime
saabumiseni. Kliinilistes uuringutes oli deksmedetomidiinil täiendav operatsioonijärgne analgeetiline
toime kestusega 0,5–4 tundi. Analgeetilise lisatoime kestus sõltub aga mitmetest teguritest ning
täiendavaid analgeetikume tuleb manustada kliinilisest olukorrast lähtuvalt.
Tabelites on toodud annused vastavalt kehamassile. Soovitatav on kasutada vastavalt gradueeritud
süstalt, et väikesi koguseid manustades oleks tagatud täpne annus.
Koerad Deksmedetomidiin Deksmedetomidiin Deksmedetomidiin
Kaal (kg) 125 μg/m2 375 μg/m2 500 μg/m2
(μg/kg) (ml) (μg/kg) (ml) (μg/kg) (ml)
2-3 9,4 0,04 28,1 0,12 40 0,15
3-4 8,3 0,05 25 0,17 35 0,2
4-5 7,7 0,07 23 0,2 30 0,3
5-10 6,5 0,1 19,6 0,29 25 0,4
10-13 5,6 0,13 16,8 0,38 23 0,5
13-15 5,2 0,15 15,7 0,44 21 0,6
15-20 4,9 0,17 14,6 0,51 20 0,7
20-25 4,5 0,2 13,4 0,6 18 0,8
25-30 4,2 0,23 12,6 0,69 17 0,9
30-33 4 0,25 12 0,75 16 1,0
33-37 3,9 0,27 11,6 0,81 15 1,1
37-45 3,7 0,3 11 0,9 14,5 1,2
45-50 3,5 0,33 10,5 0,99 14 1,3
50-55 3,4 0,35 10,1 1,06 13,5 1,4
55-60 3,3 0,38 9,8 1,13 13 1,5
60-65 3,2 0,4 9,5 1,19 12,8 1,6
65-70 3,1 0,42 9,3 1,26 12,5 1,7
70-80 3 0,45 9 1,35 12,3 1,8
>80 2,9 0,47 8,7 1,42 12 1,9
Sügav sedatsioon ja analgeesia butorfonooliga
Koerad Deksmedetomidiin
Kaal (kg) 300 μg/m2 intramuskulaarselt
(μg/kg) (ml)
2-3 24 0,12
3-4 23 0,16
4-5 22,2 0,2
5-10 16,7 0,25
10-13 13 0,3
13-15 12,5 0,35
15-20 11,4 0,4
20-25 11,1 0,5
25-30 10 0,55
30-33 9,5 0,6
33-37 9,3 0,65
37-45 8,5 0,7
45-50 8,4 0,8
50-55 8,1 0,85
55-60 7,8 0,9
60-65 7,6 0,95
65-70 7,4 1
70-80 7,3 1,1
>80 7 1,2
KASSID:
Deksmedetomidiinvesinikkloriidi annus kassidel on 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta, mis vastab
0,08 ml Dexdomitorile/ kg kehamassi kohta.
Selline annus sobib kasutamiseks mitteinvasiivsete, kergelt või mõõdukalt valulike protseduuride
korral, mis nõuavad liikumatut asendit, sedatsiooni ja analgeesiat.
Deksmedetomidiini kasutamisel premedikatsiooniks kassidel on annused samad. Premedikatsioon
deksmedetomidiiniga vähendab oluliselt anesteesia sissejuhatamiseks vajaliku ravimi kogust ja
väheneb ka anesteesia säilitamisel kasutatavate lenduvate anesteetikumide vajadus. Kliinilistes
uuringutes vähenes propofooli vajadus vastavalt 50%. Kõiki anesteesia sissejuhatamisel või
säilitamisel kasutatavaid anesteetikume tuleb manustada kuni toime saabumiseni.
Anesteesiat võib juhatada sisse 10 minutit pärast premedikatsiooni, manustades ketamiini
intramuskulaarselt 5 mg/kg kehamassi kohta või propofooli intravenoosselt toime saabumiseni.
Annustamine kassidele on toodud järgmises tabelis.
Kassid Deksmedetomidiin
Kehakaal (kg) 40 μg/m2 intramuskulaarselt
(μg/kg) (ml)
1-2 40 0,1
2-3 40 0,2
3-4 40 0,3
4-6 40 0,4
6-7 40 0,5
7-8 40 0,6
8-10 40 0,7
Oodatav sedatiivne ja analgeetiline toime saabub 15 minuti jooksul ja see püsib kuni 60 minutit pärast
manustamist. Sedatsiooni saab pöörata atipamesooliga. Atipamesooli ei tohiks manustada enne 30
minuti möödumist ketamiini manustamisest.
4.10. Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel
Koerad: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, on vaja
manustada atipamesooli annuses, mis on 10 korda suurem deksmedetomidiini algsest annusest
(mikrogrammi/kg kehamassi kohta või mikrogrammi/ ruutmeetri kehapindala kohta). Atipamesooli
hulk milliliitrites kontsentratsioonil 5 mg/ml on võrdne koerale manustatud Dexdomitori hulgaga
sõltumata viimase manustamisteest.
Kassid: üleannustamise korral, või kui deksmedetomidiini toime muutub eluohtlikuks, sobib
antagonist atipamesool, mida manustatakse lihasesisese süstina viis korda suurema annusena kui
deksmedetomidiini annus mikrogrammides/kg kehamassi kohta.
Pärast deksmedetomidiini kolmekordset (3×) üleannustamist koos ketamiiniga 15 mg/kg, piisab
deksmedetomidiini toime kõrvaldamiseks atipamesooli manustamisest soovitatavates annustes.
Deksmedetomidiini suur kontsentratsioon seerumis ei põhjusta sedatsiooni süvenemist, kuid
analgeetiline toime on annuse suurendamisel tugevam. Atipamesooli hulk milliliitrites
kontsentratsioonil 5 mg/ml on võrdne poole kassile manustatud Dexdomitori hulgaga.
4.11. Keeluaeg
Ei rakendata.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakoterapeutiline grupp: psühholeptikum, ATC-vet kood: QN05CM18.
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Dexdomitor sisaldab toimeainena deksmedetomidiini, mis kutsub esile sedatsiooni ja analgeesiat
koertel ja kassidel. Sedatsiooni ja analgeesia kestus ja sügavus sõltuvad annusest. Maksimaalse toime
puhul lamab loom lõdvalt ega reageeri välisele ärritusele.
Deksmedetomidiin on tugevatoimeline ja selektiivne α2-adrenoretseptori agonist, mis pärsib
noradrenaliini vabanemist noradrenergilistest närvirakkudest. Sümpaatiline närviülekanne on
takistatud ja teadvus kaob. Pärast deksmedetomidiini manustamist võib südame löögisagedus
väheneda ja tekkida mööduv AV-blokaad. Vererõhk langeb pärast algset tõusu normaalsele või
normaalsest madalamale tasemele. Mõnikord võib väheneda hingamissagedus. Deksmedetomidiini
mõjul ilmnevad ka mitmed teised α2-adrenoretseptori vahendatud toimed, nagu näiteks piloerektsioon,
mao-sooltrakti motoorse ja sekretoorse funktsiooni pärssimine, diureesi suurenemine ja
hüperglükeemia.
Kehatemperatuur võib kergelt langeda.
5.2. Farmakokineetilised andmed
Lipofiilse ühendina imendub deksmedetomidiin lihasesse manustatult hästi. Deksmedetomidiin jaotub
organismis kiiresti ja läbib kergesti hematoentsefaalbarjääri. Rottidega tehtud uuringute andmetel on
ravimi maksimaalne kontsentratsioon kesknärvisüsteemis mitu korda suurem vastavast
kontsentratsioonist plasmas. Vereringes on deksmedetomidiin ulatuslikult seondunud
plasmavalkudega (>90%).
Koerad: pärast lihasesisest manustamist annuses 50 mikrogrammi/kg saabub maksimaalne
kontsentratsioon plasmas (umbes 12 ng/ml) 0,6 tunni järel. Deksmedetomidiini biosaadavus on 60% ja
tõenäoline jaotusruumala (Vd) 0,9 L/kg. Poolväärtusaeg (t½) on 40–50 minutit.Koeral toimub ravimi
biotransformatsioon peamiselt maksas ning hõlmab hüdroksüleerimist, glükuroonhappega
konjugeerimist ja N-metüleerimist. Ükski tuntud metaboliit ei ole farmakoloogiliselt aktiivne.
Metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga ja vähemal määral ka väljaheitega. Deksmedetomidiini
kliirens on kiire ja eliminatsioon sõltub peamiselt maksa verevarustusest. Seetõttu võib oodata
poolväärtusaja pikenemist deksmedetomidiini üleannustamisel või manustamisel koos ravimitega, mis
mõjutavad maksa verevarustust.
Kassid: pärast lihasesisest manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas umbes
0,24 tunni järel. Pärast lihasesisest manustamist annuses 40 mikrogrammi/kg kehamassi kohta on
Cmax 17 ng/ml. Tõenäoline jaotusruumala (Vd) on 2,2 L/kg ja eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) on
üks tund.
Kassil toimub biotransformatsioon maksas hüdroksüleerimise teel. Metaboliidid eritatakse peamiselt
uriiniga (51% annusest) ja vähemal määral väljaheitega. Nagu ka koertel, on deksmedetomidiini
kliirens kassidel kiire ja poolväärtusaeg sõltub peamiselt maksa verevarustusest. Seetõttu võib oodata
poolväärtusaja pikenemist deksmedetomidiini üleannustamisel või manustamisel koos ravimitega, mis
mõjutavad maksa verevarustust.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1. Abiainete loetelu
Metüülparahüdroksübensoaat (E 218)
Propüülparahüdroksübensoaat (E 216)
6.2. Sobimatus
Ei ole teada.
Dexdomitor ühildub samas süstlas oleva butorfanooli ja ketamiiniga vähemalt kaks tundi.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat
Pärast esimese annuse võtmist võib preparaati säilitada 3 kuud temperatuuril 25°C.
6.4. Säilitamise eritingimused
Mitte hoida sügavkülmas.
6.5. Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarbis on üks 10 ml klaasist (I tüüp)viaal, mis on suletud klorobutüül- või bromobutüülkummist
korgi ja alumiiniumkattega.
Pakendi suurused: 10 ml, 10 x 10 ml
6.6. Erinõuded ettevaatusabinõude osas kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende
kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamisel
Kasutamata veterinaarpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikule
seadusandlusele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Orion Corporation
Orionintie 1
FI-02200 Espoo
Soome
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/2/02/033/001-002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
30.08.2002 / 02.08.2007
10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV
MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD
Ei rakendata.
Uued tooted
DOMITOR VET 1MG/ML 10ML / 1088995
Orion Corporation
SEDALIN GEL 15ML ( 10ML PASTAT) / 119...
Vetoquinol Biowet Sp. z o.o.
XYLAPAN INJ. 20MG/ML 50ML / 1164237
Vetoquinol Biowet Sp. z o.o.
CEPEDEX INJ. 0,5MG/ML 10ML / 1735095
CP Pharma Handelsgesellschaft mbH